meri mu meri mu meri mu

seal, kus meri hall on ---
seal, kus kivi kalju sisse toetand oma raske pea
kui nüüd näeks halli ööd
ja kui tajuks siis soolast tuult,
mis veega pooleks,
randa on uhtund miskit suurt.

keset halli merd on laev,
kuid tema sealt ei liigu, vaid istub vees kui surnu ---
ta pind on sünge ja kaduv

kui ta roostes pind nüüd räägiks,
kisaks,
karjuks,
keset tormi.

ta vaene vana hing
siis seda kõike suudaks teha matval toonil ---
suudaks teha seda hingematval toonil

kuid pole lootust tal näha sadamat,
sest ankur ammu vajund merepõhja
ja nõnda unustanud on ta mandri pehme pinna

ta tahaks justkui nutta,
kuid puuduvad tal võimed

kui ma õige tasa ühel ööl kord seisin rannas,
valge lina peksles vastu kive,
kajakad kisasid öö poole ---
laev ilmus nõnda silmapiirile